Poolale ring peale e.

Krasiejev.

jurapark.pl

Edasine teekond viis meid Krasiejevose. Dinosauruste maale. See on koht, kus on leitud dinosauruste luid. Ja kus tänapäevalgi on kaevamised täies hoos. poolas on selliseid kohti hetkel neli. Elusuuruses dinomakettide kõrval, võib näha ka päris tõelisi, kaevamise käigus päevavalgele tulnud luustikke. Aga vaadake ise.

Poolale ring peale e.
Oswiecim.

Auscwitz- Birkenau.

Miks vihatakse sõda. Saab ju rahuajalgi inimesi surma. Aga sõjas on nii mõnedki ellu jäänud.

Aga see ei olnud sõda. See oli massimõrv. Ja ka seal suutsid osad ellu jääda. Või olnuks parem, kui poleks jäänud. Ei usu, et ükski inimene, suudaks unustada selliseid koledusi. Pääsenud hukust, piinled kogu ülejäänud elu, õudsete painajate küüsis.

Langetame hetkeks pea. Hukkunute mälestuseks.

............................................................................................................................................................................

Nüüd, aastakümneid hiljem, tundub, et surm elab nende seinte vahel edasi. Justkui kuuleks endiselt karjeid. Ja näeks viirastumas, aukuvajunud silmade, halastust anuvaid pilke. Või tundub äkitselt, et kellegi kondine käsi, püüab sind peatada. Samme kuuldes, vaatad hirmunult tagasi. Kas püssimees on sinule järgi tulnud.

Hunnikute viisi prille. Kamme. Hukatutelt ära võetud esemeid... Maapealne põrgu. Mis tänapäevalgi võtab su sõnatuks. Ajaloo raske taak, vajub sulle halastamatult kaela.

Üks laager. Teine. Kolmas... Ühe ja teisest veidi, pidasime vastu. Siis põgenesime tänapäeva. Liig raske on seda taluda.

Poolale ring peale, e.

Tatrad, Zakopane.

Lõpuks oli aeg veerenud sinnamaale, et võis asuda Poola poole teele. Aga see ei oleks mina, kui ma sõidaks punktist A, punkti B, otse. Sinna ja tagasi. Ei, nii need asjad ei käi. Kui nii pikk tee on ees, siis tuleb võtta kõik, mis võtta annab. Aga selleks oli aega vaja. Nii asusimegi teele, kaks nädalat varem, kui kutsika kätte saamise aeg määratud oli.

Esimeseks sihtpunktiks Tatrad ja Zakopane. Mäed on mind alati võlunud. Tundub nagu nad muudaksid su iseloomu. Ainult et sel juhul peaks sa kaljudest tugevam olema, et muuta oma iseloomu. Ja Zakopane oli see koht, mida talviste suusavõistluste ajal, telekast andunult vahtinud oled. Kaks kärbest ühe sõiduga. Pole paha.

Erutuse ja ärevusega, kadusid kilomeetrid rataste all. Kõik tundus õnnis ja imeline. Kuni Kaunaseni. Seal sõitsime sülle, põõsas redutavatele politseinikele. Peale mõningast lolli mängimist ja kauplemist, pääsesime 200 poola zlotiga. Leedus! Muidugi toppisid nad selle oma tasku. Ja ilmselt itsitasid pihku. Paraku ei osanud nad arvata, et ka meie itsitasime pihku. 200 zlotti on ikka märksa väiksem summa, kui 600 litti. Ja teekond võis jätkuda.

Imeline ja mitmekesine on see Poola. Ja hiiglama suur lahmakas. Enamus räägib, et Poolas pole midagi vaadata. Jah, kui te kimate tald põhjas, mööda suuremaid trasse. Aga võtke aega. Vaadake avatud meeltega. Ja uurivate silmadega. Ja te üllatute.

Niisiis, Tatrad! Siinkohal saavad sõnad otsa. Vaadake ise. Pilved puudutamas pealage.

Sõit mägedesse, oli kaunis. Ei, võrratu. Ja hirmutav samaaegselt. Tõusud ja langused. Ja veel suuremad tõusud. See pani vaimu ja julguse proovile. Kui suurelt teelt Zakopane peale keerasime, muutus tee ühtäkki kitsaks ja kurviliseks. Kas selline tee viibki suusakuurorti!? Jah. Ummikud. Kaos. Autode vahel liikuvad hobuveokid. Ridamisi avariisid. Hetkeks mõtlesid, miks ma küll siia pidin tulema! Aga ei, looduse võlu sai sinust võitu. Silmapiiril veel kõrgemad ja veel kõrgemad mäed. Siin polegi midagi rääkida. Seda peab ise kogema.

Toitub vaipadest.

Tahan kutsikat,
e. loo algus.

No kes ei tahaks. Tunda seda ainulaadset kutsikalõhna. Täis pissitud ja segi aetud tuba. Vesihalle silmi, sulle ainiti otsa vaatamas. Näha, kuidas kutsikas kasvab. Ja areneb. Kes siis ei tahaks kutsikat.
Eks plaanid olid juba aastaid mu peas keerelnud. Selle nimel oli kõvasti eeltööd tehtud. Otsitud. Kaalutud. Uuritud. Ja otsus sai valmis.
Aga siis, ootamatult, tungis mu ellu Flynt. Kutsikaplaanid lendasid kildudeks. Ja langesid kolinal mulle kaela. Kogu elu oli hetkega peapeale pööratud. Olevik. Ja tulevik. Ma olin vastutav. Ma pidin olema tugev. Et kaitsta nõrgemat. Aeg lendas. Kohustusliku vastutuse kõrvale tuli rahulolu. Kiindumus. Armastus. Mitte ainult sellesse koerasse. Ei, see oli hoopis suurem. See oli armastus kogu tõusse. Aitäh, Flynt, et sa mu elu peapeale pöörasid! Ja rahu röövisid.
Pea võimatu on sõnadesse panna, kuidas see soov kasvas. Minust võimust võttis. Kild haaval kogunes. Ja vastupandamatu jõuga mind alistama asus.
See oli uue loo algus. Kutsikaloo algus.
Nüüd, pea 3 aastat hiljem, oli pea taas hõivatud kutsikaplaanidega. Ainult et tõug oli sedakorda hoopiski teine. Üritasin säilitada kainet mõistust. Ja reaalset mõtlemist. Otsus oli küps. Valisin välja kenneli. Ja kasvataja. Sain oma küsimusele positiivse vastuse. Ja jäin ootama. Järgmist aastat.
Endiselt kainelt kaalutlevana, suutsin keelduda erinevatest ahvatlevatest pakkumistest. Jäädes ootama OMA kutsikat. Mul oli piisavalt aega. Et teha ettevalmistusi. Ja harjuda mõttega, uuest kutsikast.
Aga elu seab meid ootamatutesse olukordadesse. Et panna meid proovile. Ootamatult, tuli ootamatust kohast, ootamatu pakkumine. Pruun, isane kutsikas! Just see, mis oli minu peas. Ja minu südames. Veel suutsin ennast kontrollida. Tänasin viisakalt. Ja püüdsin unustada. Aga keegi mu sees trampis jalgu. Torkis oraga südamesse. Ja nõudis. Ega tugevama vastu ju ei saa. Ehk päeva või paar. Kolm pidasin vastu. Ja andsin alla. Kaua sa ikka tuuleveskitega võitled. Istusin arvuti taha. Ja kirjutasin ekraanile oma küsimuse. Kõhkleva. Ja kahtleva. Nädala pärast lubati vastust.
Nädalaga jõuad kõik unustada. Ennast kiruda. Ja hingesopis ikkagi loota. Ootamatud asjad pidavat need kõikseparemad olema.
KUTSIKAS OLI MINU!
Ja poolteist kuud hiljem, asusime teele, et pika Poola ringreisi lõpetuseks võtta kaasa pisike poola PAN.

Saage tuttavaks, see on Kaiser.

(hetkel teipimata)

FALK valvab.

Masu. Töötus. Kuritegevus. Närvilised inimesed sihitult sagimas. Hullumeelne aeg. Kel rahakott vähegi kannatab, soetab oma häärberit valvama turvafirma. Majadel uhkeldavad "Falk" andurid. Ja see ei ole enam linnlaste privileeg. Ka maapiirkondades näed aina enam ja enam valvamas "Falk"i.

Ja ega minagi saa kehvem olla. Koerad on mul kõik süüdimatud rõõmupallid. Ja nende meelest on iga inimene teretulnud. Seega Falk oligi veel puudu. Mitte et mul nüüd vara hullult oleks. Aga keegi peab ju mu koeri valvama. Kui mind ennast hetkel valvamas ei ole. Nii ta soetatud saigi.

FALK FESTUS ALLEGRO

Et üks F juba kodus on, siis kodunimeks jääb uuel tegelasel Kaiser. Sellel pildil parempoolne. Koos oma pruuni venna ja musta õega. Lähiajal on tulemas ka hulgaliselt pisikesi passipilte. Seniks aga paluks kannatust. Ja loodetavasti jõuan üles tähendada ka pika Poola ringreisi muljed.