Kaiser kukerpallitab.

Sada ja seened,

koos dobermannidega.

http://public.fotki.com/murdjaloom/doberid-2/

Falk Festus Allegro.

Poolale ring peale.

Wroclaw.

Wroclaw oli meie reisi lõpp punkt. Saksa piirini jäi 100km. Ei-ei, sinna me ei läinud. Kuna kogu reisi peale oli kulunud rohkem, kui suurtes piirides arvestanud olime, siis pidime püsima kokkuhoiu reziimil. Hing muidugi ihkas minna. Aga mõistus sai sedakorda võimu enda kätte.

Viimased päevad olid meie reisi kõige õnnelikumad ja kõige raskemad päevad.Temperatuur, mis oli püsinud hullumeelselt kõrge, 38-42 kraadi, oli äkitselt tõusnud 46ni!!! Vaatamata sellele, otsustasime siiski minna tutvuma linna vaatamisväärsustega. Ja ilmselgelt hindasime oma võimeid üle. Vaatamata sellele, et saime auto parkida üsna kesklinna lähedusse, võttis juba sinna jõudmine , meist viimased mahlad. Põhjamaalase jaoks kohutav kuumus. Mitte kõige vähematki tuuleõhku. Hullumeelsus. Isegi fotokas andis lõpuks otsad. Nii et paraku kauneid arhidektuuri vaateid pildile ei saanud. Ja ette rutates, ka esmakohtumine kutsikaga, jääb vaid piltidena mälusse püsima.

Räägitakse, et Wroclaw on arhidektuuriliselt, üks Poola kaunemaid linnu. Jah, neil on õigus. See vähene, mis me kuumalaines haarata suutsime, jättis kustumatu mälestuse. Kahju vaid, et seda kõike teiega jagada ei saa. Vaid paar üksikut pilti.

Poolale ring peale.

Jah, sellise hullumeelse plaani me paika panime. Vägisi vedas sinna kanti, et selle suve puhkusest Peipsi ääres, ei tule midagi välja. Järelikult tuli Poolast pigistada viimast. Ehk ring peale teha. Aga suhteliselt raske on ringi teha, kui ummikud teedel, venivad kilomeetrite ja kilomeetrite pikkuseks. Nii palju kui silm seletab, enda ette ja taha. Lõputu autodevoog. Ja seda ka mägedes. Tõusul liikumist oodates, oled pinges kui pillikeel. Kahe jalaga piduril. Ja küünte- hammastega roolis kinni. Rahuliku põhjamaalase jaoks on see paras närvidemäng.

Ühest küljest hirm. Teisalt imetlus. Kui palju Poolas ehitatakse teid. Ja kui suurejooneliselt. Okei, maad neil on. See annab võimalusi. Aga kust tuleb see raha. Tööjõud. Materjalid. Imestamist oli küllaga. Paraku polnud mahti, selles kaoses pilte teha. Aga enda eest räägib see fakt, et ühe päeva keskmiseks liikumiskiiruseks tuli 38 km tunnis. Vot sellised ummikud siis. Esimene käik poolgaasiga.

Enamuse öödest magasime autos. Suur auto annab selleks mõnusa võimaluse. Ja kokkuhoidliku. Kaks ööd olime telgis. Ja ka hotellis sai magatud. Kummaline aga kellelgi ei olnud probleemi sellega, et meil koer kaasas on. Oldi lausa rõõmsad, et näe, milline suur koer. Ja et mitte toas tuletõrjealarmi käivitada, siis kõhumurede eest hoolitsemine käis nii.