Tahan kutsikat,
e. loo algus.

No kes ei tahaks. Tunda seda ainulaadset kutsikalõhna. Täis pissitud ja segi aetud tuba. Vesihalle silmi, sulle ainiti otsa vaatamas. Näha, kuidas kutsikas kasvab. Ja areneb. Kes siis ei tahaks kutsikat.
Eks plaanid olid juba aastaid mu peas keerelnud. Selle nimel oli kõvasti eeltööd tehtud. Otsitud. Kaalutud. Uuritud. Ja otsus sai valmis.
Aga siis, ootamatult, tungis mu ellu Flynt. Kutsikaplaanid lendasid kildudeks. Ja langesid kolinal mulle kaela. Kogu elu oli hetkega peapeale pööratud. Olevik. Ja tulevik. Ma olin vastutav. Ma pidin olema tugev. Et kaitsta nõrgemat. Aeg lendas. Kohustusliku vastutuse kõrvale tuli rahulolu. Kiindumus. Armastus. Mitte ainult sellesse koerasse. Ei, see oli hoopis suurem. See oli armastus kogu tõusse. Aitäh, Flynt, et sa mu elu peapeale pöörasid! Ja rahu röövisid.
Pea võimatu on sõnadesse panna, kuidas see soov kasvas. Minust võimust võttis. Kild haaval kogunes. Ja vastupandamatu jõuga mind alistama asus.
See oli uue loo algus. Kutsikaloo algus.
Nüüd, pea 3 aastat hiljem, oli pea taas hõivatud kutsikaplaanidega. Ainult et tõug oli sedakorda hoopiski teine. Üritasin säilitada kainet mõistust. Ja reaalset mõtlemist. Otsus oli küps. Valisin välja kenneli. Ja kasvataja. Sain oma küsimusele positiivse vastuse. Ja jäin ootama. Järgmist aastat.
Endiselt kainelt kaalutlevana, suutsin keelduda erinevatest ahvatlevatest pakkumistest. Jäädes ootama OMA kutsikat. Mul oli piisavalt aega. Et teha ettevalmistusi. Ja harjuda mõttega, uuest kutsikast.
Aga elu seab meid ootamatutesse olukordadesse. Et panna meid proovile. Ootamatult, tuli ootamatust kohast, ootamatu pakkumine. Pruun, isane kutsikas! Just see, mis oli minu peas. Ja minu südames. Veel suutsin ennast kontrollida. Tänasin viisakalt. Ja püüdsin unustada. Aga keegi mu sees trampis jalgu. Torkis oraga südamesse. Ja nõudis. Ega tugevama vastu ju ei saa. Ehk päeva või paar. Kolm pidasin vastu. Ja andsin alla. Kaua sa ikka tuuleveskitega võitled. Istusin arvuti taha. Ja kirjutasin ekraanile oma küsimuse. Kõhkleva. Ja kahtleva. Nädala pärast lubati vastust.
Nädalaga jõuad kõik unustada. Ennast kiruda. Ja hingesopis ikkagi loota. Ootamatud asjad pidavat need kõikseparemad olema.
KUTSIKAS OLI MINU!
Ja poolteist kuud hiljem, asusime teele, et pika Poola ringreisi lõpetuseks võtta kaasa pisike poola PAN.