Üksindus.
Mürisevates rongides, trammides ja bussides, on tuhanded teel inimeste juurest inimeste juurde. Tean paljusid neist. Olen olnud nende kodudes. Ja palju kordi, vaadelnud nende rahutuid nägusid.
Hommikuti lukustavad nad uksed Ja lähevad oma kohtadele, teiste inimeste seas. Terveks päevaks.Vahel juhtub, et nad jõuavad tagasi oma kodudesse, häälekate linnade, suurtes majades, väga väsinutena. Siis kõnelevad need inimesed sellest, kuidas päevad on üksteise moodi. Ja kui väga nad tahaksid, et mõni oleks pisutki teistsugune.
Mõnikord nad ütlevad, sa ei kujuta ette, kui üksi ma olen. Ja mul ei jää muud üle, kui neid inimesi uskuda.