Kesk talvepäeva ääretut vaikusemerd, on üksik hobusemees teel inimeste juurest, inimeste juurde. Tean seda meest. Olen käinud selle sama hobusega tema kodus. Ja palju kordi vaadelnud tema rahulikku nägu.
Hommikul paneb ta kasti kelgule.Viskab tuura ja kühvli kasti. Tõmbab kasukahõlmad kinni. Ja läheb merele. Üksinda. Terveks päevaks.Vahel juhtub, et ta jõuab oma üksildases kohas seiva koduõue tagasi, ilma ühegi kalata.
Ta on mulle jutustanud, kui kiiresti möödub talvepäev merejääl. Ja kuidas meri ärkab, kui tuleb märts. Ja päike hakkab kõrgemalt käima. Aga ei ole veel kunagi ütenud, et ta tuneks end merel üksi.
No comments:
Post a Comment