12. päev.

Paraneme. Tasa ja targu. Üks päev korraga. Väliselt on kõik lausa suurepärane. Ehk nädal veel ja asjasse pühendamatud, ei saa arugi, et miskit lõigatud on. Vaid raseeritud jalg reedab meid veel. Niidid võeti 10. päeval välja. Nüüd hakkame vaikselt liikuma. Taastumisprotsess tuleb hiiglapikk. Ja enne kevadet ei maksa midagi lootagi. Endiselt ei mõtle spordile. Saaks vaid koera liikuma ja elu nautima.
Aga on üks keerulisem probleem. Kuidas talitseda seda ülevoolavat energiat. Ja millist tegevust koerale pakkuda. Trikid lamades. Ei sobi. Aktivist läheb nii ekstaasi, et kargab püsti ja hakkab mulle järjest pakkuma kõike mida oskab. Aga ei tohi ju veel. Ka igasugune koera kiitmine, peab olema väga vaoshoitud ja talitsetud. Vastasel juhul hüppab ta kõigi nelja jalaga õhku. Klikkeri peale läheb hoopiski hulluks. Sest peale klikki tuleb TOIT. Ja selle nimel ollakse kõigeks valmis. Ka liikumine on suhteliselt piiritletud. Lubatud on vaid rahulik jalutamine.

Kongid ja närimiskondid on mu riiulis kuhjade viisi. Mis veel. On kellelgi värskeid ideid...