JUKI MÄLESTUSEKS!

Lugesin ja lugesin, uut AG foorumit. Panin kinni. Ja mõtlesin, mis see nüüd oli. Läksin ja lugesin uuesti. Ei, see ei saa olla! See ei ole õiglane!Tasapisi jõudis minusse teadmine, et see on tõsi. Oh, kui ebaõiglane on elu! Pisarad voolavad üle mu põskede.
On vähe koeri, kes minu silmis seisavad kõrgemal astmel. Jukk oli üks nendest. Pimestav sära ja energia. Milline kontakt ja kiirus. Kalle ja Juki olid paar, kellele ma alati vaikselt pöialt hoitsin. Ja imetlesin.
Südamlik kaastunne sulle, Kalle, sel raskel ajal! Ja jaksu, ikka edasi minna!