šokiteraapia lõuna- eestis ehk... lll

Vastseliina rahvalaat, 20.- 21. juuni

Peale laupäeva hommikust Võru KK võistlust, arvasid korraldajad, et mis me sinna pealinna ikka kiirustame, Vastseliinas toimuvat suurejooneline rahvalaat, kus pühapäeva hommikuks plaanis koeratõugude tutvustus. Aga minul oli pühapäevaks plaanis Tallinnas Leena Välimäki SK koolitus. Rahagi juba makstud. Ja ometi keerasime otsa Vastseliina peale. Süda ja hing kuuluvad lõuna- eestile. Otsustasime, et kui juba, siis juba ja täiega. Endalgi huvitav, kuidas nii kaugel maanurgas asjad käivad. Ja Flyntpoisile uusi kogemusi vaja.

Laat oli tõesti suurejooneline. Müügimehi kohal ka venemaalt. Lätist- leedust rääkimatagi. Kõik sai järjest üle vaadatud. Ja uus punane vest mälestuseks kaasa viidud. (mida vanem eit, seda roosam kleit) Ja seda ikka koos Flyndiga. Hea oli kuulata kiidusõnu Flyndi kohta- tasakaalukas, rahulik, kuulekas... Nagu oleks mind ennast kiidetud. Preemiaks sai pruun poiss seakõrva ja jäätise.

Pühapäevane laadapäev algas kell 9, tõugude tutvustusega. Flynt seal hulgas, esindamas dobermanne. Koos meiega marssis rahva ette veel üks pruun põngerjas.
Arvasin, et see saab Flyndi jaoks olema tõeline šokk. Nii palju rahvast. Ja nii lähedal. Hingamas suisa kuklasse. Värinaga hinges, astusime rahva ette. Ja sealt see tuli. Üllatus, mida ma ealeski uskunud poleks. Veidi ebakindlana, suutis ta siiski ennast koguda, et rahvale paar trikki maha mängida. JESSS!!! TUBLI FLYNT! Vaikselt tuleb. Et suured hirmudki pole enam nii suured. Kes teab, ehk oli olnud eelnevate päevade šokiteraapiast nii palju kasu, et ta enam ei jäksanudki paanitseda. Meelsamini usuksin seda varjanti, et hirmud hakkavad vaikselt taanduma. Mis iganes põhjus siis ka poleks. Hõljusin lausa pilvedes. See päev oli tõsiselt korda läinud.

järgneb...