Monday, June 8, 2009

In Memoriam.
Elamine toob vaeva ja valu,
sündimine toob vaeva ja valu.
Sündimata surra,
on ainuke vabadus vaevast, vabadus valust.

Oma seitsmeteistkümnenda eluaasta hakul, läks vikerkaarele vanapoiss Miki. Keerulise elusaatusega, kuid suure elujõuga koer. Läbi elanud kaks insulti, suutis ta siiski neist toibuda ja edasi elada. Lõpuks sai otsa ka temale antud aeg.
Koer, kes algselt küll ei olnud minu oma. Kuid elu kurbade ja keeruliste käikude tõttu, sattus lõpuks minu koerakarja. Elades minu juures oma elu viimased viis aastat, oskas ta omal moel hinge pugeda. Üks kohakene minu südames, jääb teda alati mäletama...
Kerget käppa sulle sealpool vikerkaart!

2 comments:

svetaeks.blogspot.com said...

Tunneme kaasa! Sveta & Co

Aapo said...

Tunnen kaasa! :(