Esimene lumi.

Elamine on üks paganama sitt ajaviide!

Luba lõhkuda.

Villaloomad.

Mäkkejooks.

Keila, IPSON, 31.okt.

Peale pisukesi terviseprobleeme, oli see meie esimene suurem etteaste. Eesmärgiks testida koera. Ja veeta üks mõnus päev.

Ohoooo, mis nad seal vahepeal teinud on. Terviserajad on tundmatuseni muutunud. Valgustatud ja asfalteeritud "rullirajad". Pehme pinnasega jooksurajad. Künkad, tunnelid ja parklad. Super!

Eks ma vähe ikka pabistasin ka. Märkamatult on kutsikast saanud nelja kuune röövik. Ja kuidagi ei oska ette aimata, kuidas selline tegelane seltskonnas käitub. Aga kartus oli asjatu. Mul oli rihma otsas üks suur rõõmupall. Kaiser hüples ja kargles. Ja kutsus mängima kõiki, keda tema lähedusest ära ei tiritud. Dobermann ju. Mis siis et kutsikas.

Tegime veidi kontakti harjutusi. Piiksutasime palli. Ja tassisime nutsu. Väike tegelane oli üllatavalt kontaktne. Vähemasti mina jäin rahule. Esimese korra kohta oli tulemus hea.

Päeva lõpetuseks sai ka Flynt autost välja. Koos tegime paarile terviserajale ringi peale. Ja õhtul oli kodus üks väsinud röövik.

Tänud korraldajatele!

Hingede päev.

Sügis hüüdis, et tuleb... ja tuli,
võttis muru ja lehed ja kõik.
Lõpuks läks nagu viimane suli,
kaasas jälle me elust üks lõik.

Hingede päev.
On meil vaja neid kõiki, lugematuid päevi. Emade päev, isade päev, sõbra päev, hingede päev... Justkui muul ajal ei hooliks me oma lähedastest. Või ei armastaks. Või ei meenutaks omi kadunud hingesi. Olgu need siis inimesed või loomad. On meil tõesti siis vaja kampaanja korras, armastada, meenutada...
Nagu sügaval stagna ajal. Suur juht ütleb "hurraaa". Ja meie karjume kooris järgi. Ise väites, et nüüd ometi, oleme vaba ja iseseisev rahvas. Aga ometi ronime kampaania korras luudade selga. Ja roogime kõrvitsaid tühjaks. Kõik on endine. Ainult juhid muutuvad.
Võibolla tõesti, tänapäeva kiires ja närvilises maailmas, ei jää aega olnule mõeldagi. Vaid paar korda aastas, siis kui kästakse, paneme küünla. Ja meenutame. Hetkeks. Et jälle tormata.
Või on minus miski isevärki viga. Mis ei lase unustada. Ei lase loobuda. Minu kallid hinged on minu südames. Minuga koos. Iga päev. Igas asjas. Meenuvad. Kas kurbuse või rõõmuga. Käivad mul mõtetes ringi. Aastaringi.
Ka minul põleb aknalaual küünal. Sest nii on kombeks. Aga südametuli põleb iga päev...