Südamlik tänu!

Suured, suured tänud dr. Garri Tralmanile, tänu kellele on tänased superuudised võimalikuks saanud! Tänud hoolimast ja vaeva nägemast! Kummardus, minu ja Kaiseri poolt!!!
Ja suured tänud dr. Aivi Org!!! Ning Kenno kliiniku personal! Oli suurepärane päev.

Eelmise aasta lõpuks, olime jõudnud sinnamaale, et enam edasi ei osanud. Ei julenud. Küsimused ja kahtlused vaevasid pead. Kas jalg kannab. Palju ta kannab. Mida me võime. Ja kuidas edasi. Siiani oli usinat tööd tehtud. Ikka vähehaaval koormust suurendades. Keerukamaid, liikuvust suurendavaid harjutusi lisatud. Kõik ikka terve tuleviku nimel. Aga sellest enam ei piisanud. Oli vaja kuidagi edasi liikuda. Et talved on meil pikad, pimedad ja üldjuhul külmad, siis ainuke pääsetee oleks jooksulint. Koerale. Aga kuidas alustada. Kuidas edasi liikuda. Selleks oli vaja spetsialisti hinnangut. Nii saigi otsustatud Pärnu kasuks.
Rääkisime ära oma haigusloo. Pulss kirja . Ja lindile. Oi, see oli natuke kole. Mingi jama. Kõva mees üritas minu juurde pageda. Aga võta näpust. Kui ikka oskuslikud käed sind hoiavad ja rahustavad, saad lõpuks aru, et asi on tegelikult lahe. Aga liiga lahe ei või ka olla. Siis hakatakse ringi vahtima. Ja nägusid tegema. Kõik inimesed on vaja ju üle musitada. Kes siis sedaviisi joosta saab. Veidi väsides, tuli ka keskendumine. Ja lõpuks lippas lindil keskendunud koer. Uskumatu, kui kiirelt nad ikka asja käppa saavad.
Jooksu lõpetades mõõtsime jälle pulssi. Ja peale taastumisperioodi. Lõpuks panime koera seisma ja uurisime lihaste seisukorda ja põlve taastumist.
Üldine hinnang oli väga hea. Koera füüsiline seisund on hea. Taastumine koormusest hea. Ja parem, kui ükskõik mis näituse võit- tagajala lihased on võrdses seisus!!! Mis tähendab, et opereeritud jalg on hästi taastunud. Ja kui poleks teadnud, siis poleks osanudki pakkuda, et ühte jalga on opereeritud. JESS!!! Kõik on läinud õiget rada. Töö ja vaev on vilja kandnud. Tahaks lennata...
Muidugi ei tähenda see seda, et nüüd hakkame treenima ja võistlema. Ei, kindlasti mitte. IPO võib unustada. A- tõket ei hakka me kunagi proovima. Ja KK3 meetristki pole vaja. Kõige olulisem on terve koer. Ma ei taha riskida. Aga jälg. Vot selle tahaks nüüd küll tõsiselt käsile võtta...
Koju kaasa saime edasise treeningplaani. Ja nõuanded. Töö jatkub. Ja kõik läheb edasi...