Tulenõidus.

Mida lühemaks ja pimedamaks päevad muutuvad, seda rohkem jääb aega mõtlemiseks. Pimedatel sügisõhtutel on see omadus, et nad annavad aega järelemõtlemiseks.
Ja kui sa ühel sellisel õhtul süütad küünla, siis saavad mõtted teoks. Sest tulega saab nõiduda. Kui sa annad küünlaleegile piisavalt aega, et oma näol võbeleda. Ja kui sul jätkub kannatust, tema tegemisi jälgida, siis midagi paremat vabanemiseks polegi.
Ühel aimamatul hetkel, kannab leek su õhkõrna pilvena unistuste maale. Kõik sinu mõtted ja tunded saavad teoks. Sest tulega saab nõiduda. Tuli ühendab. Tuli rahustab. Tuli puhastab. Tuli annab valgust, kui näed. Tuli annab sooja, kui tunned. Kas see ei ole siis nõidus!?