A- koera AG.
18.04.
Moona selle aasta esimene võistlus. Nagu ikka. Moona on Moona. Mõnusalt kontaktne ja kuulekas. Kulgemas oma valitud tempos. Kahjuks jah, ei suuda me näidata võistlustel sellist kiirust ja motivatsiooni nagu trennides. Siit läheb kivi omaniku kapsaaeda.
Samas püüan leida õigustusi ise endale. Kas ta ikka on selleks valmis? Trennides teeme 2-3-4 takistust korraga. Koera hasart on laes. Peale paari kordust, hakkab ta silmnähtavalt väsima. Kui ma nüüd mõtlen tema kaalule, vanusele ja eelkõige tervislikule seisule, siis on see kiirus ikka reaalne...?
Sedakorda siis meie tulemuseks diskvall. Seda mitte koera süül. Vaid omanik oli nii koba, et jooksis tõkke pikali. Sellega on kõik öeldud...

Väikesel sotsialiseerumise tuuril sisetingimustes käis ka Flynt. Korra oli küll naabrile vaja oma argust hääleliselt kinnitada. Kes Flynti tunneb, see teab, et agressiivsust pole temas karva võrdki. Argust seevastu terve koer. Nii ongi esmalt vaja teisi hoiatada. Kui vastane ei tagane ja võtab hoopiski sisse mängulisema poosi, siis ollakse hetkega suurimad sõbrad. Aga vaikselt hakkab tulema. Tegime kontakti harjutusi ja veidi istu- lama. Ja ime- ime, Flynt mängis esimest korda sellises häiritud olukorras! See on suur samm edasi.